Kanga kokkutõmbumine viitab kanga kokkutõmbumise protsendile pärast pesemist või leotamist. Kokkutõmbumine on nähtus, mille käigus tekstiilide pikkus või laius muutub pärast pesemist, kuivatamist, kuivatamist ja muid teatud olekus toimuvaid protsesse. Kokkutõmbumisaste hõlmab erinevat tüüpi kiude, kanga struktuuri, erinevaid töötlemise ajal kangale mõjuvaid väliseid jõude jne.
Kõige väiksem on kokkutõmbumine sünteetilistel kiududel ja segakangastel, millele järgneb villane, linane ja puuvillane riie, siidkangastel on aga suurem kokkutõmbumine, viskooskiududel, kunstpuuvillastel ja kunstvillastel kangastel. Objektiivselt võttes on kokkutõmbumis- ja pleekimisprobleeme kõikidel puuvillastel kangastel ning võtmeks on selja viimistlus. Seetõttu on kodutekstiilide kangad üldiselt eelkahanevad. Väärib märkimist, et pärast kokkutõmbumistöötlust ei tähenda see, et kokkutõmbumist ei toimu, vaid seda, et kahanemiskiirust kontrollitakse 3–4% piires riiklikust standardist. Rõivamaterjalid, eriti looduslikust kiust rõivamaterjalid, tõmbuvad kokku. Seetõttu peaksime riideid valides mitte ainult valima kanga kvaliteeti, värvi ja mustrit, vaid mõistma ka kanga kokkutõmbumist.
01.Kiudude ja kudumise kokkutõmbumise mõju
Pärast seda, kui kiud ise imab vett, tekitab see teatud määral paisumist. Üldjuhul on kiudude turse anisotroopne (v.a nailon), st pikkust lühendatakse ja diameetrit suurendatakse. Tavaliselt nimetatakse kahanemiseks protsentuaalset pikkuse erinevust kanga enne ja pärast vett ning selle algse pikkuse vahel. Mida tugevam on veeimavus, seda tugevam on paisumine ja suurem kokkutõmbumine, seda halvem on kanga mõõtmete stabiilsus.
Kanga enda pikkus erineb kasutatava lõnga (siid) niidi pikkusest ja erinevus väljendub tavaliselt kanga kokkutõmbumises.
Kanga kokkutõmbumine (%) = [lõnga (siid) niidi pikkus – kanga pikkus] / kanga pikkus
Pärast kanga vette panemist lüheneb kiu enda paisumise tõttu kanga pikkus veelgi, mille tulemuseks on kokkutõmbumine. Kanga kokkutõmbumine varieerub sõltuvalt selle kokkutõmbumisest. Kanga kokkutõmbumine varieerub sõltuvalt kanga struktuurist ja kudumispingest. Kudumispinge on väike, kangas on kompaktne ja paks ning kokkutõmbumine suur, seega on kanga kokkutõmbumine väike; Kui kudumispinge on suur, on kangas lahti ja kerge, kanga kokkutõmbumine on väike ja kanga kokkutõmbumine suur. Värvimis- ja viimistlusprotsessis kasutatakse kangaste kokkutõmbumise vähendamiseks sageli eelkahanevat viimistlust koe tiheduse suurendamiseks ja kokkutõmbumise parandamiseks eelnevalt, et vähendada kangaste kokkutõmbumist.
02.Kahanemise põhjused
① Kui kiud on ketramisel või lõnga kudumisel, värvimisel ja viimistlemisel, venib või deformeerub kangas olev lõngakiud välisjõudude mõjul ning samal ajal tekitavad lõngakiud ja kanga struktuur sisemist pinget. Staatilises kuivlõõgastusseisundis ehk staatilises märgrelaksatsiooni seisundis ehk dünaamilises märgrelaksatsiooni olekus täielik lõdvestus olek sisemise pinge vabanemine erineval määral, nii et lõngakiud ja kangas naasevad algseisundisse.
② Erinevatel kiududel ja nende kangastel on erinev kokkutõmbumisaste, mis sõltub peamiselt nende kiudude omadustest – hüdrofiilsetel kiududel on suur kokkutõmbumisaste, nagu puuvill, kanep, viskoos ja muud kiud; Hüdrofoobsetel kiududel on väiksem kokkutõmbumine, nagu sünteetilised kiud.
③ Kui kiud on märjas olekus, paisub see leotusvedeliku toimel, mis suurendab kiu läbimõõtu. Näiteks kangal sunnib see kanga kudumispunkti kiu kõverusraadiust suurendama, mille tulemuseks on kanga pikkus lühenemine. Näiteks kui puuvillakiud vee toimel paisuvad, suureneb ristlõike pindala 40–50% ja pikkus 1–2%, samas kui sünteetilisest kiust on termilise kokkutõmbumise, näiteks keetmise, puhul tavaliselt umbes 5%. vee kokkutõmbumine.
④ Tekstiilkiu kuumutamisel kiu kuju ja suurus muutuvad ja tõmbuvad kokku ning see ei saa pärast jahutamist naasta algolekusse, mida nimetatakse kiu termiliseks kokkutõmbumiseks. Pikkuse protsenti enne ja pärast termilist kokkutõmbumist nimetatakse termilise kahanemise määraks, mida üldiselt väljendatakse kiudude pikkuse kokkutõmbumise protsendina keevas vees temperatuuril 100 ℃; Kuuma õhu meetodit kasutatakse ka kahanemise protsendi mõõtmiseks kuumas õhus temperatuuril üle 100 ℃ ja aurumeetodit kasutatakse ka auru kokkutõmbumise protsendi mõõtmiseks üle 100 ℃. Kiudude jõudlus on erinev ka erinevates tingimustes, nagu sisemine struktuur, kuumutustemperatuur ja aeg. Näiteks töödeldud polüesterstaapelkiu kahanemine keevas vees on 1%, vinüloni kokkutõmbumine keevas vees on 5% ja nailoni kuumaõhus kokkutõmbumine 50%. Kiud on tihedalt seotud tekstiili töötlemise ja kangaste mõõtmete stabiilsusega, mis annab teatud aluse järgnevate protsesside kavandamisel.
03. Üldkangaste kokkutõmbumine
Puuvill 4% – 10%;
Keemilised kiudained 4% – 8%;
Puuvillane polüester 3,5%–5 5%;
3% naturaalse valge riide puhul;
3-4% villase sinise riide puhul;
Poplin on 3-4,5%;
3-3,5% kalikoos;
4% toimse riide puhul;
10% tööriide puhul;
Kunstpuuvill on 10%.
04.Kahanemist mõjutavad põhjused
1. Tooraine
Kangaste kokkutõmbumine varieerub sõltuvalt toorainest. Üldiselt võib öelda, et suure hügroskoopsusega kiud paisuvad, suureneb läbimõõduga, lühenevad ja kahanevad suurel määral pärast leotamist. Näiteks mõnede viskooskiudude veeimavus on 13%, sünteetilisest kiust kangast aga halb veeimavus ja nende kokkutõmbumine on väike.
2. Tihedus
Kangaste kokkutõmbumine sõltub nende tihedusest. Kui pikkus- ja laiuskraadide tihedus on sarnased, on ka pikkus- ja laiuskraadide kahanemine lähedane. Suure lõimetihedusega kangastel on suur lõime kokkutõmbumine. Seevastu kangastel, mille koetihedus on suurem kui lõimetihedusega, on suur koe kokkutõmbumine.
3. Lõnga paksus
Kangaste kokkutõmbumine varieerub sõltuvalt lõngade arvust. Jämedaarvuga riide kokkutõmbumine on suur ja peenarvuga riide kokkutõmbumine väike.
4. Tootmisprotsess
Kangaste kokkutõmbumine on erinevates tootmisprotsessides erinev. Üldiselt tuleb kudumise, värvimise ja viimistlemise käigus kiudu mitu korda venitada ning töötlemisaeg on pikk. Suure rakendatud pingega kangal on suur kokkutõmbumine ja vastupidi.
5. Kiudude koostis
Võrreldes sünteetiliste kiududega (nagu polüester ja akrüül) imavad looduslikud taimsed kiud (nagu puuvill ja kanep) ja taimsed regenereeritud kiud (nt viskoos) kergesti niiskust ja paisuvad, nii et kokkutõmbumine on suur, samas kui villa on lihtne. vilditud kiu pinnal oleva katlakivi struktuuri tõttu, mis mõjutab selle mõõtmete stabiilsust.
6. Kanga struktuur
Üldiselt on kootud kangaste mõõtmete stabiilsus parem kui silmkoekangaste oma; Suure tihedusega kangaste mõõtmete stabiilsus on parem kui madala tihedusega kangastel. Kootud kangaste puhul on lihtkanga kokkutõmbumine üldiselt väiksem kui flanellkangastel; Silmkoekangas on hariliku õmbluse kokkutõmbumine väiksem kui soonikkoes.
7. Tootmis- ja töötlemisprotsess
Kuna masin värvimise, trükkimise ja viimistlemise käigus paratamatult kangast venib, tekib kangale pinge. Kangast on aga pärast veega kokkupuutumist kerge pingeid leevendada, seega leiame, et kangas tõmbub pärast pesu kokku. Tegelikus protsessis kasutame selle probleemi lahendamiseks tavaliselt eelkahanemist.
8. Pesemise hooldusprotsess
Pesuhooldus hõlmab pesemist, kuivatamist ja triikimist. Kõik need kolm sammu mõjutavad kanga kokkutõmbumist. Näiteks käsitsi pestud proovide mõõtmete stabiilsus on parem kui masinpestud proovidel ja ka pesutemperatuur mõjutab nende mõõtmete stabiilsust. Üldiselt võib öelda, et mida kõrgem on temperatuur, seda halvem on stabiilsus. Kanga kokkutõmbumisel on suur mõju ka proovi kuivatamismeetodil.
Tavaliselt kasutatavad kuivatusmeetodid on tilkkuivatus, metallvõrkplaatimine, rippkuivatus ja pöörleva trummelkuivatus. Kõige vähem mõjutab kanga suurust tilkuvkuivatusmeetod, kanga suurust aga kõige enam pöörleva kaarega kuivatamise meetod ning ülejäänud kaks jäävad keskele.
Lisaks võib kanga koostise järgi sobiva triikimistemperatuuri valimine parandada ka kanga kokkutõmbumist. Näiteks puuvillast ja linast kangast võib triikida kõrgel temperatuuril, et parandada nende mõõtmete kokkutõmbumist. Mida kõrgem on aga temperatuur, seda parem. Sünteetiliste kiudude puhul ei saa kõrgel temperatuuril triikimine parandada selle kokkutõmbumist, kuid kahjustab selle jõudlust, näiteks kõvad ja rabedad kangad.
————————————————————————————————- Kangaklassist
Postitusaeg: juuli-05-2022